Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on iseenesest tekkivad ning korduvalt esinevad epileptilised hood. Epilepsia teine eestikeelne nimi on langetõbi, mis on aga vana, ebatäpne ja eksitav termin. Epilepsia on närvihaigus, mitte vaimuhaigus. Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse – tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, neid erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks.
Hoo tüübid võib jaotada kaheks:
1) Suure hoo korral kaotab haige teadvuse, kukub maha ja üle kogu keha tekivad kramplikud liigutused. Mõnikord võib haige hoo käigus keelt või põske hammustada, samuti võib tekkida tahtmatu urineerimine. Hoo ajal valu ei tunta.
2) Väikese hoo puhul haige tavaliselt ei kuku. Kui teadvus säilib, tekivad tahtmatud liigutused jäseme(te)s või näos. Teadvuse säilumise korral mingit muud väljendust ei pruugi olla. Väikest hoogu haiged ise sageli tähele ei pane, see võib märkamatuks jääda ka kaaslastele (eriti lapseeas).
Hoo tüübi täpseks määramiseks on vajalik hoo võimalikult täpne kirjeldus (pealtnägijate abi) ja mõningad uuringud (elektroentsefalograafia).

ESMAABI EPILEPSIAHOO AJAL
Kui hoog on alanud, siis seda peatada pole võimalik. Hoog möödub iseenesest umbes 1…5 minutiga.
Vaadake kella! Selgitage välja, kui kaua hoog on kestnud,
Jälgige, et haige ei vigastaks end hoo ajal. Pea alla võib panna midagi pehmet (riideeseme vms.). Ärge jätke haiget järelvalveta teadvuse taastumiseni,
Mitte midagi suhu panna! Arvamus, et midagi tuleb hammaste vahele panna, on täiesti vale!
Pöörake haige külili, pange ta kindlalt sellesse asendisse lebama! See hoiab lahti hingamisteed ja vähendab võimalust tõmmata sülge või oksemasse hingetorusse.
Harva võib pärast hoogu esineda ka rahutus, oodake kuni see möödub. Pärast hoogu on haige pisut uimane, võib-olla unine. Ärge teda segage, las lamab (magab) rahulikult.
Ärge püüdke hoo ajal takistada liigutusi, ega äratada raputamise, kloppimise või nuuskpiiritusega. See on lihtsalt kasutu.K
Kiirabi on vaja kutsuda, kui:
Hoog on toimunud esimest korda elus.
Haige on end tugevalt vigastanud.
Ühele hoole järgneb teine hoog 60 minuti jooksul.
Hoo krambi osa on kestnud üle 10 minuti.
Haige ei ole teadvusele tulnud 30 minuti jooksul.
Epilepsiat põeb umbes 0,5% elanikkonnast. Uuringud on näidanud, et epilepsiaga isikutest 65% on üksikud, 29% lahutatud, 50% ei võta osa aktiivsest tööprotsessist.
Tartus on ligikaudu 300 perekonda, kellel on epilepsia tõttu tõsiseid psühhosotsiaalseid probleeme.
Tartu ja Tartu maakonna epileptikute ning nende perekonnaliikmete igapäevaelu sotsiaalsete ja praktiliste probleemidega toimetulekuks on asutatud Tartu Epilepsiaühendus (TEÜ).
Tartu Epilepsiaühendus alustas tegevust 19. oktoobril 1996. a. TEÜ asutajaliikmeteks olid dr Anneli Beilmann, dr Andre Õun, Ene Kallaste, Ellen Laugesaar, Reet Sööt, Karin Tammik ja Anne Uriko. Praeguseks on TEÜ-s 70 liiget nii Tartust kui ka kaugemalt. TEÜ eesmärgiks on epilepsiaga seotud inimeste koondamine, et ühiselt tegutsedes teadvustada üldsusele epilepsia olemust ja esmaabi andmist, tuua epileptik kodust välja, aidata kaasa tema sotsiaalse kindlustunde tagamisele.

Kontaktid:

Reet Sööt (TEÜ juhatuse esimees)
Telefon: +372 51 61 117
E-post: reet.soot@gmail.com
Juriidiline aadress: Lunini 6, Tartu
Postiaadress: Ravila 18b, Tartu